Tunnistan, olen laisaks muutunud. Ei ole ma kirjutanud ei lõpetamisest ega Rumeeniast, ei Peipsist ega sinivetikatest, ei uuest-vanast veinikombest ega iga Eesti otsa külastamisest. Tartu-Tallinn wifi arvatavasti päästab olukorra ja üllatab lugejaid (st Betat) postitusega.
Alustades praegusest, istun bussis, mis kihutab ühest pealinnast teise. Mu kätt kaunistab pulmakorraldust tähistav korrektori valge laik ning kõrvalistmel laiutab Nike´i spordikott, mille suure osa raskusest ja sisust moodustavad Rumeenia veinid ja õlled ning laenatud magamismatt. Eesmärk on jõuda täna Tallinnasse, ööbida ühes Kosmose juures olevas korteris ning homme varahommikul, tööinimese graafiku järgi, põrutada Läänemaale marju korjama ja suvist kodu külastama.
Sinivetikatest. Peatükk "sinivetikad" tuleb lühike. Sõitsime Peipsi äärde, avastamise erakordselt rohelise vee, mis kaldale helehelesinise pika riba ja hunnikutes surnud kalu uhtus. Ujusime selles esimesel päeval - pesime pärast rohelised ujukad taas valgeks ja oli ok. Teisel päeval ei ujunud - nägi liiga hull välja. Kolmandal päeval ujusime, palavus sundis ja vesi oli juba .. sinisem? - kukkusime lahtise suuga näoli vette, oli muda maitse. Täna kuulsin raadiost, et sinivetikad.
Rumeenia. Seda peatükki võiksid ilmestada mitusada pilti ja jutud veinidest ning bussisõidust. Arvatavasti laiskusest piirdun ühe lausega, mida juba lugesid. Ootan kokkusaamist ja muljetamist.
Lõpetamine. Kolm aastat ajalooliste sammaste all on läbi, üks paber, palju sõpru juures (kõik muidugi ühele pildile ei mahu).
Tähtsad otsused. Et kõik ausalt ära rääkida, pean lisama, et lisaks puhkamisele ja lõpetamisele ja suvele olen pidanud tegema ühe üsna suure otsuse enda ja lähituleviku kohta. Kahjuks tähendas see ei-d ühele väljakutseid pakkuvale valdkonnale, ent arvan, et olen teinud enda jaoks parima otsuse. Tee-kohvitassi taga jutt on see.
Natuke rohkem kui poole tunni pärast jõuan Tallinna, vinnan oma raske koti selga, istun trammi peale (kõigepealt ostan ühe tudengi pileti ka, mis sest, et ma Tallinnast ei ela) ja sõidan Kosmose juurde. Oli vist piisavalt detailne.
3 kommentaari:
Kelli, niii hea! Haapsalus istume maha ja muljetame ja muljetame ja muljetame. Näiteks öösel.. rannas.. ükspäev. Sobib?
Tahaksin tervitada Betat.
Tsau Rael!
Postita kommentaar