Kui mu blogi oleks eeskujulik tegin-eile-seda-täna-seda-nüüd-seda blogi, siis algaks see sissekanne hoopis teistmoodi, kui praegu. Ja ta oleks teisel teemal ja palju pikem. Mu nädalalõpp oli tihedalt tegevusi täis pikitud, mõned spontaansemad kui teised, mõned sportlikumad kui teised - ühets kohast teise sõitmist oli palju. Reede - esmaspäeva vahele mahtusid Otepää, Tartu, Tallinn, Haapsalu, Martna ja Pürksi. See kõige pikem marsruut, kodust Tartu, jäi mu teele lausa kaks korda.
Ja mis edasi? Juba ammu pole olnud seda aega, kus mulle tundub, et kõik tähtajad lausa jooksevad vastu ja ülesanded paljunevad iga minutiga. Tegelikult on tähtaegadeni aega küll, ent erinevate tööde mahukust ja igapäevaselt lisanduvaid ülesandeid arvestades tean, et kriitiline piir juba tervitab. Kõige hullem minu jaoks on aga segadus. Kuna mu arvutiekraan on must ja rüperaali pilt tuleb kolm korda suuremalt teleekraanilt, siis on kõik kuidagi.. mitte rutiinne.. ja sellega seoses, kaoseline. To do nimekiri on ammu arvutisse üle kolinud, nüüd peab ta tõsiselt paberile tagasi minema, muidu ei saagi struktuuri ja korda tagasi. Ja rutiini. Seda hädavajalikku tööde tegemise rutiini.
Muide, kõik tööd ja teod, mis mul praegu käsil on, on võrdselt mõnusad. Õnneks teen just seda, mida tahan, nii et, motivatsiooni peaks ju jaguma :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar