Tähtaeg on esmaspäev

Õnneks on palju teha. Jah, justnimelt õnneks on palju teha.
Ütlesin täna Maarjale ka, et üldse mitte ei taha teada, mis järgmisel nädalal saama hakkab - võtan nädala korraga ja üritan esmaspäevased tähtajad kinni püüda. Sellega tegelen praegu. Eelmisel nädalal püüdsin samuti esmaspäeva. Nädala sisene aeg on aga see, kus kõikide koolitööde ja muude asjadega tegelen. Järeldus - vaba aega njeetu.

Ma nüüd selgitan lahti, miks "õnneks on palju teha".
Minu puhul kehtib täiesti vanasõna - kes teeb, see jõuab. Kui teen, siis jõuan ja kui ei tee, siis kohe mitte ei edene.
Näide: Läksin täna kooli kella kaheksaks. Kaheni olid järjest loengud. Seejärel käisin kirjandusmuuseumis vanu ajalehti lugemas, koolitööks muidugi, ning siis jõudsin raamatukogus ka teise kohustusliku kirjanduse läbi lugeda ja konspekteerida. Kell kolm hakkas uus loeng ning viiest sain koju. Vahepeal tegime ka grupitöö koosoleku, alustasin noortelehe asjatamisega ja tegin reporteritöö intervjuu ära. Nüüd, ilmselgelt, kirjutan blogisse, just pesin nõud ja valmistun isadepäeva ettevalmistusteks.

Oma tavalisel tähtajatul päeval ma nii palju ei tee. Ei viitsi. Sel nädalal on pikki ja asjalikke koolipäevi olnud lausa kolm ja tuleb mõnes mõttes ka homne.

Ma arvan, et kiired ajad, kus tähtajad kukil istuvad on minu jaoks edasiviivad - asjalik ja kohati ka kasulik tunne on. Mis sest, et see on kõigest koolitöö, kus sa analüüsid vanu ajalehti. Sellel on tähtaeg, milleks peab valmis saama sinu raske töö, ja ka käega katsutav tulemus.
Ehk, ükskõik kuidas ka läheb, ma olen vaeva näinud ja tööd teinud ja, ausalt, ootan juba ka järgmist nädalat ja seal pakutavaid tähtaegu.

Ja nüüd, juhul, kui need tähtajad mu aja pühapäeval ja enne seda endale võtavad, soovin head isadepäeva kõikidele isadele, kes selle ära on teeninud! Ma tean oma peres juba vähemalt viite tublit meest, kes oma lastele headeks eeskujudeks on ja kasvatamisega suurepäraselt hakkama on saanud.
Aitäh mu maailmaparim issi kõige eest!