neli ja mai = kriis ja kuusteist

Kell helises täna hommikul kuuest - liiga vara vaba päeva kohta aga Kriismuri 16 peab algama päikesetõusuga (või umbes nii)! Kohustuslikud laulud asjad tehtud saatsin korraliku perenaisena mehed-naised-lapsed tööle-kooli ja jäin ise koju magama.
Tüng!
Tegelikult ootas mind terve ports põnevaid kaasusi, millest vähemalt kolm nüüd läbi on. Jap, püsivus õppimisel on arvatavasti mu akadeemiline trump.
Kuue paiku nägi Läänemaa üle nädalate vihma ja nüüd siin ma olen, laen üles pilte telefonist selle asemel, et sadat koolitööd teha. Aga jõuab. Pealegi, ma koristasin oma toa ära !

Telefonist, muide, leidsin mõndagi põnevat. Näiteks pilt õhtust, mil Helen sai 22. Või siis 38 palavik, mis arvatavasti just sel hetkel KadiLassiga lähemalt tutvust tegi. Sellel pildil olen ma ju ikkagi juba 20 ja pean pisikese Kohvitassiga jagama - jagamine on võtmeks. Nii et, palun palun, Helen, Teele, Sändy, Tõnis, Kadi ja kes iganes veel, kes mu sünnipäevapeolt kinkekotiga lahkus ja pärast kodus palavikku pähe proovis. Aitan alati !

Ja jätan nüüd blogimise pooleli, panen msni kinni ja otsin endale kõrvaklapid - tähtajad lähenevad ja töö tahab tegemist. (Õnneks või kahjuks ei saa vihmaga suvist kevadet ka nautida, mis teeb õppimise palju kergemaks)

Oi, aga just nüüd viisin pilgu aknast välja ja enam ei saja ... hmm... rohi on liiga märg ... laiskus koostöös õppimisega võidavad, intervjuu saab paberile !