Nööpnõel

Haaknõelale on tekkinud n-ö väike õde. Küll Hiiumaal ja oma rada käiv aga pisut siiski.

Oma Nööpnõela reisi alustasime Heleniga reedel ja Tartust. Vahepeatus Tallinnas ning edasi juba Läänemaa. Enne laupäevast praamisõitu nägi Helen muidugi ka Haapsalu ja poole Seitonite suguvõsast ära.

Suurema vaevata leidsime laupäeval Käinast üles ka Nööpnõela ja asusime rasket žüriitööd tegema.

Nööpnõel on Hiiumaa koolinoorte alternatiivmoe festival, mis toimus esimest korda. Osa võttis viis võistkonda, mille seast parimat oli raske valida. Mind isiklikult üllatas võidutiimi riiete kvaliteet - kleidid nägid välja kui poest ostetud. Samuti meeldisid põnevad ent lihtsad lahendused.
Väga tahan öelda midagi Nöönõelal osalenud tüdrukute kohta (poisse laval polnud) aga eks haaknõelalised ise näevad. Midagi nendes Hiiumaa tüdrukutes igatahes on.

Nööpnõelalt valisime välja kaks võistkonda, kes ka Haaknõelal osalevad. Isiklikult arvan, et konkurentsi pakuvad nad küll.

Suurimaks seikluseks kujunes aga õhtune praamileminek. Miks ? Sest seda ei toimunud. Mandriblondiinidena istusime "üld" reas ja vaatasime pikalt kuidas praam ennast mugavamasse asendisse parkis ja tuled kustutas.

Sadamast vaatas vastu järgmine üllatus - ainsaks infoallikaks pimedas hoones oli baaris õhtusööki nautiv mees, kes kõneles inglise keelt. Jah, Hiiumaa sadamas jagab infot välismaalane ? Kui tavaline, pff.

Saarele kinni jäädes veetsime öö, nagu algselt planeeritudki, autos. Ja täiesti juhuslikult jäi tee äärde sõbra suvila, mille hoovis me rahulikku iluund nautisime. (Kusjuures, külm ei olnud, eriti)

Järgmisel aastal jälle. (?)